Vanaduspensioni suurus
Vanaduspension koosneb ühest fikseeritud baasosast ja kolmest eraldi arvestatavast osast, mis kõik hinnastatakse sama aastahindega. Osa neist väärtustest ei ole seaduse enda tekstis, vaid need arvutab igal aastal Sotsiaalkindlustusamet.
Neli osa, üks jagatud hind
Vanaduspension = baasosa + staažiosa + kindlustusosa + ühendosa. Baasosa on ühesugune summa kõigile, sõltumata staažist või sissemaksetest. Ülejäänud kolm on punktilaadsed suurused — igaüks arvutatakse omaette reegli järgi ja seejärel korrutatakse ühise aastahindega:
- staažiosa — Staažiosa vastab pensioniõigusliku staaži aastate arvule enne 1999. aastat, korrutatuna aastahindega.
- kindlustusosa — Kindlustusosa vastab aastatel 1999–2020 kogunenud kindlustusosakute summale, korrutatuna aastahindega — üks kindlustusosak antud aasta eest saadakse enda pensionikindlustusmaksete jagamisel sama aasta keskmise maksega.
- ühendosa — Ühendosa vastab poolele alates 2021. aastast kogunenud kindlustusosakutest ja poolele solidaarosakutest, korrutatuna aastahindega — solidaarosak arvutatakse kindlustusosakust erineva jagaja alusel ja oma iga-aastase ülempiiriga, mis on madalam neile, kes on ühtlasi kohustuslikus kogumispensionis.
Mida seadus ise ei ütle
Nii baasosa kui ka aastahinde eurosumma puuduvad RPKS-i enda tekstist — § 61 loetleb üksnes varasemad muudatused kuni 2023. aastani, hilisemate perioodide osas viitab seadus Sotsiaalkindlustusameti enda igaaastasele, 1. jaanuariks tehtavale arvutusele.
Baasosa kehtiv eurosumma pole RPKS-i tekstis.
The current euro value of the pensioni baasosa is not stated inside RPKS itself. Same absence as the rahvapensioni määr: § 61 states only historical step-changes through 2023, and § 26 lg 7 hands every later period to Sotsiaalkindlustusamet's own annual 1 April computation, published administratively rather than as a further amendment to this Act.
Aastahinde kehtiv eurosumma pole RPKS-i tekstis.
The current euro value of the pensioni aastahinne is not stated inside RPKS itself — same absence as baasosa and the rahvapensioni määr (§ 61 historical deltas only; § 26 lg 7 hands current-period computation to Sotsiaalkindlustusamet, published administratively).
Sotsiaalkindlustusamet arvutab need kaks eurosummat igal aastal enne 1. jaanuari uuesti — see on ameti enda iga-aastane haldusarvutus, mitte RPKS-i muudatus.
Aastahinne liigub üldjoontes sama indekseerimisreegliga, mis juba makstavaid pensioneid — kuid mitte üks-ühele: baasosa ja aastahinde kasvuosale rakendatakse enne indeksi arvutamist erinevat kordajat, nii et need kaks ei kasva täpselt ühepalju. Täpne kordaja ei ole selle sektsiooni andmestikus.
Iga-aastane indekseerimine
Juba makstavad pensionid, samuti baasosa ja aastahinne, indekseeritakse igal aastal 1. jaanuari asemel 4. kuu pensionist alates. Indeks on alati sama kahe koguse kaalutud kombinatsioon: 0,2 tarbijahinnaindeksi kasvust ja 0,8 pensionikindlustuse sotsiaalmaksu tuluosa kasvust — viimane ei ole avaldatud palgaindeks, vaid tegelikult kogutud maksutulu kasvu suhtarv, mis on Eesti oma lähenemine, mitte otsene palgastatistika.
Alammäär: rahvapensioni määr
Kui arvutatud vanaduspension jääks väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse selle asemel rahvapensioni määra. Mehhanism ise on seaduses selgelt kirjas — puudub üksnes kehtiv eurosumma, sama põhjusega nagu baasosa ja aastahinde puhul.
Rahvapensioni määra kehtiv eurosumma pole RPKS-i tekstis.
RPKS itself does not state the current euro value of the rahvapensioni määr (the figure a vanaduspension floors to, § 11 lg 6). § 61 states only historical STEP CHANGES through 1 January 2023 (each a delta — e.g. "+20 euro" — never a standalone current total), and hands every later period to the Social Insurance Board's own annual 1 April indexation (§ 26 lg 7), which is published administratively rather than as a further amendment to this Act.
Ülempiiri ei leitud
No provision capping the maximum riiklik pension (nor vanaduspension specifically) was found in RPKS.
Mida see lehekülg ei kata
RPKS näeb ette ka varasemate aastate sissemaksete arvestamise igale aastale omaselt — vt täpsemalt allpool —, kuid seda ei kajastata siin eraldi tabelina.
Estonia publishes no valorisation/revaluation index for past years' earnings. Each calendar year's "kindlustusosak" (insurance unit) is formed by dividing the insured's own personalised pension-insurance social-tax contributions for that year by the AVERAGE personalised pension-insurance contribution for that SAME calendar year (§ 12 lg 1) — so every year of a career is already a ratio to its own year's national average, and needs no separate table to bring it to present value before the formula runs.